Mesindustoodete uuringud

Eesti Maaülikool on valmis saanud 2020 aasta andetest lähtuva tarukaalude analüüsi.

Analüüs kättesaadav siin

Mesindustoodete analüüsimise laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust.

Mesindusprogrammi teisel aastal on Eesti jaekauplustest ostetud 23 Eestist pärit ja 27 EL ja EL välist meeproovi ning Keskkonnauuringute laboris on määratud kõikide HMF näitaja. Selgus, et ühel eesti ja 1 EL pärist meel on HMF üle 40. Lähemat saate tulemustega tutvuda siin:

Meeanalüüsid novembris 2020 (HMF)

Mesidusprogrammi esimese aata 2019-2020 jooksul on lastud analüüsida Eesti jaeturul müüdavat mett ja kärjepõhju.

Mett analüüsiti TMR meetodiga ja pakkumiste põhjal otsustati valida odavaim pakkumine, labor  Intertek Group plc.Analüüsiti 48 Eesti päritolu mett ja nende hulgast labor ühtegi meeproovi mittevastavaks ei tunnistanud. Lisaks osteti 62 muu päritoluga mett, millest labor tuvastas:

11 võltsitud meele mitteomaste suhkrute/siirupitega mett

5 meeproovil HMF üle normi

5 meeproovil oli geograafiline päritolu valesti märgitud

Analüüside vastused asuvad siin

Kärjepõhade analüüsid teostas Saksamaa QSI labor ja analüüsimiseks saadeti 10 erinevat kärjepõhja. Labor valiti välja erinevaid pakkumisi kaaludes ja lähtuvalt hinnatasemest ning laborite võimekuses kärjepõhjade analüüsimisel.

Näidised on soetatud nii otse tootjatelt kui ka kaupluste kaudu.
Kärjepõhjade analüüsitulemuste tõlgendamisel oli abiks Eesti Maaülikooli Taimetervise õppetooli vanemteadur Reet Karise ja selgus, et: vähemalt osa vahast pärineb maadest, kus antibiootikumid on lubatud, kuid õnneks ei ole jäägid kõrged, st vaha on arvatavasti juba segunenud.
Teine osa vahast ringleb arvatavasti Euroopas, sest sisaldab mitmeid aineid, mis Euroopa Liidus on lubatud, kuid Eestis mitte.
Osa vahast, mida meil kasutatakse, pärineb ka ida poolt, sest mitmed leitud ained ei olnud lubatud ei Euroopas ega Põhja-Ameerikas. Näiteks DDT, mida kasutatakse troopilistes maades, eelkõige Indias, kus seda ka ainsana toodetakse tänapäeval.
Lisaks oli proovides aineid, mis kindlasti ei saa olla Euroopas legaalselt kasutuses.
Kärjepõhjades leidus aineid, mida kasutatakse kärbeste ja sääskede peletamiseks ja pihustatakse riietele. Lisaks aineid, mida kasutatakse sipelgate peletamiseks.
Üle normi läksid näidud tau-fluvalinaadi ja flumetriini osas. Mõlemad on veterinaarravimid, mida arvatavasti kasutatakse ka nö ennetavalt, ilma tegelikus vajaduses veendumata. See põhjustab vaha kvaliteedi langust ning pidevat stressi mesilastele.
Samuti on muret tekitav asjaolu, et vajadusest varroalesta tõrjuda kasutatakse erinevaid aineid (kumafoss, amitraas). Seega, kui tarus on vaha koostises niikuinii tau-fluvalinat või flumetriin olemas, ning sinna pannakse toodud ainete näol kumafoss või amitraas lisaks, võib emma-kumma mõju mesilastele tõusta tegelikust 100 korda tugevamaks.

Mee ja kärjepõhjade analüüsitulemused on edastatud VTAle.